Vihma käest räästa alla

Laevalt väljudes tabas meid täielik padukas. See kestis õnneks paarkümmend minutit, nii kaua kui me otsisime väljapääsu Stockholmist. Selle aja jooksul olime suutnud ajada endale selga siiski vihmariised ja ära ühendada raadiosaatjad. Ei kujuta ette kuidas me oleks suutnud Stocholmust väljuda ilma st neil poleks olnid gpsi käepärast. ainuüksi sellega kulus neil umbes 2 tundi. Tegime päris pika päeva sõites nii et Norra piirini on jäänud umbes paarkümmend kilomeetrit. Terve tee tegime võidu vihmaga ise jäädes seejuures peaaegu kuivaks. Nüüd õhtul otsisime järve kaldale endale telgiplatsi, alguses sadas natuke, nüüd enam mitte. Jõime ära jägermeistri, päris hea's on olla. Hommikul peaks minema otsima keevitust, kuna kohvri raam liiga logiseb. Ööd!

Sõirsime hästi vähe is kõndisime väga kaua mingi koopa juurde, jus hakkas vihma is sadama. Otsisime kämpungy ning saimegi suht odava.

Kolmas päev

Käisime terve päev Oslos ringi. Naljakas küll, aha seal ei olnid peaaegu mitte midagi vaadata. Siiski tekitas meile muret parkinine. Läksime sells kohta küsima turostide infoormatsioonist, jus öeldi, st laupäeval pärast kella kolme on parkinine tasuta. Jätakme rattad is riides sinnapaika, aha tagasitulles Tupi samao Ajal ka piletikontroll. Meir kõrval olevad autos said trahvi.
Kell oli päris palju, kui oslost lahkusime ning kohta, jus telki püstu panna otsima hakkasime. Sõirsime mööda kääbulisi teid suvalise Järve äärdw. Järv oli pikk ning kohta jus suvilat ees ei olnid oli päris raske leida. Sellest hoolimata leidsime lõpuks supper koha, kus ma ka kohe õnge sisse viskasin ja kiirelt kaks ahvenat välja tõmbasin. Need grillisime ära. Öösel hakkas vihma sadama, õnneks jäime kuibaks